Tooted
Webbyt
Kontakt
Webbyt
Firmast
Webbyt
Järelmaks
Webbyt
Ostukorv
Webbyt
Kasulik teada
Webbyt
Paigaldus ja hooldus
Webbyt
Webbyt
Toote info
Webbyt
 
 
 
Webbyt

Ostukorv  
Toote info
Webyt
Webbyt
Katlad
Webbyt
OPOP-pelletikatlad
Webbyt
OPOP-teraskatlad
Webbyt
OPOP puugaasi katlad
Webbyt
Elektrometi katlad
Webbyt
Grandeg katlad
Webbyt
Boilerid Elektromet
Webbyt
Boilerid Atlantic
Webbyt
Keskkütte radiaatorid
Webbyt
Põrandakütte tooted
Webbyt
Kaminasüdamikud
Webbyt
Tõmberegulaator
Webbyt
Pelleti mahutid
Webbyt
Pelleti vaakumetteande süsteem
Webbyt
Pelleti põletid
Webbyt
Teraskorstnad
Webbyt
Kütteelemendid

Otsing
Webyt

Katlad

Webbyt
Sitemap Sitemap   Print Prindi
Webbyt
 

Hoone keskküttesüsteem koosneb katlast/soojussõlmest, torustikest, armatuurist ja kütteelementidest (radiaatorid). Katla kasuteguri väärtus mõjutab kogu küttesüsteemi efektiivsust oluliselt. Katla kasutegur näitab kui palju kütuses sisalduvast energiast muundatakse kasulikuks soojusenergiaks. Katla efektiivsust saab peamiselt suurendada suitsugaaside kao vähendamisega. Kõrge efektiivsusega kateldega on võimalik vähendada küttekulusid kuni 30%. Efektiivsete katelde kasutegur ulatub 90%-ni.

Katla osa, kus toimub kütuse põlemine, nimetatakse koldeks. Kütuse põlemisel vabanev soojus kandub koldes põlemisproduktidelt läbi metallist küttepinna veele. Kolded jaotatakse kamberkolleteks ja kiht- ehk restkolleteks. Kamberkolletes põletatakse gaaskütuseid, vedelkütuseid ja pelleteid ehk graanuleid. Põlemine toimub kolde mahus. Kamberkolletega tihedalt seotud osaks on põleti. Põletite liigitus on küllaltki komplitseeritud, millest annab eraldi ülevaate-kütused ja põlemine. Lihtne liigitus võiks olla: gaasipõleti, õlipõleti, tahkekütuse põleti, graanuli- ehk pelletipõleti. 

Tahkel kütusel töötavad väikekatlad varustatakse enamasti  kiht- ehk restkolletega. Kihtkolde iseloomulikuks jooneks on kütusekihi olemasolu, millesse puhutakse põlemisõhku. 

 Restkolletega katlaid võib jagada järgmisteks põhitüüpideks: 

  • ülemise põlemisega katlad  
  • alumise põlemisega katlad 
  • pöördleegiga katlad jne. 

Ülemise põlemise korral on tegemist traditsioonilise koldega, mis oli algselt ette nähtud lendosistevaeste kütuste põletamiseks. Kütuse termiline lagunemine ja tekkivate gaasiliste ning tahkete põlemisproduktide põlemine toimub samas koldekambris. Suur osa eralduvast soojusest antakse kiirgusega kolde seintele. Lendosisterikaste kütuste (puit, turvas) põ-letamisel jäetakse kütuse kohale piisavalt ruumi lendosiste põlemiseks, kuhu juhitakse ka sekundaarõhku. 

Alumise põlemisega katel on varustatud kütusešahtiga, kust pidevalt valgub restile ärapõlenud kütuse asemele uus kütus. Valgudes šahtis allapoole, kütus kuivab ja kuumeneb. Põlemisest võtab osa teatud osa kütusest, suurem osa resti kohal paiknevast kütusest termilisele töötlemisele ei allu ja säilitab oma esialgse lendosiste sisalduse. Resti läheduses kütus gaasistub, tekkinud gaasid (lendosised) põlevad lõpuni eraldi paiknevas põlemiskambris, kuhu suunatakse sekundaarõhku, et tagada piisavalt kõrge temperatuur. Üks järelpõlemiskambri seintest on tavaliselt keraamiline. Pöördleegiga katel on alumise põlemisega katla edasiarendamisel väljatöötatud pöördpõlemisega katel, milles kasutatakse põlemist stabiliseerivat keraamilist resti. Väga heade põlemistingimuste tõttu vajatakse väiksema mahuga järelpõlemiskambrit kui alumise põlemisega katlas. 

Eraldi katlatüübiks võiks lugeda kahe eraldi põlemiskambriga (koldega) universaalkatelt. Kütuste kättesaadavuse ja muutuvate hindade tingimustes on kindlasti paljudele selline katel unistuseks, kuna seal on võimalik põletada nii vedelkütuseid, halupuitu, puidujäätmeid, tükkturvast, turbabriketti, puitpelleteid (graanuleid) kui ka kivisütt jne. Nimetatud katlas on kaks teineteisest sõltumatut kollet. Ülemise põlemisega tahkekütuse kolle ning vedelkütuse kolle, mille ette kinnitatakse vedelkütuse-või pelletipõleti. Katel on arvestatud mõlema kütuseliigi üheaegseks kasutamiseks. Kasutades tahket kütust, tuleb kütust lisada sagedamini kui näiteks alumise põlemisega kolde korral, millel on spetsiaalne kütusešaht. Automaatika lülitab sellisel kaksikkoldega katlal põleti sisse, kui tahke kütus on põlenud lõpuni ja vee temperatuur langenud alla vajaliku taseme. Sellist katelt võib soovitada neile, kes suudavad investeerida nii katlasse, põletisse kui ka erineva kütusemahutisse ning kellel on võimalus oma ehitus- või metsajäätmetest vähendada vedelkütuse kulu oma odava tahke kütuse kasutamisega ning kellele kõrge efektiivsus odava tahke kütuse kasutamisel ei ole eesmärk omaette. Harilikult on nimetatud kateldel ka spiraaltorust soojusvaheti sooja vee ettevalmistamiseks ning võimalus elektriküttekehade paigutamiseks. Seega saab katelt kütta nii elektri, tahke- kui ka vedelkütusega ning vajadus eraldiseisva soojaveeboileri järele puudub. 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 
Webbyt.com
Webbyt.com